Kuidas vaktsiinid nakkushaiguste eest kaitsevad?

Vaktsineerimine on väga looduslähedane viis immuunsuse kujundamiseks. Vaktsiin sisaldab haigust tekitava viiruse või bakteri neid antigeene, mille kaudu immuunsüsteem haigustekitaja ära tunneb. Vaktsiinid on välja töötatud nii, et seal on ohutud antigeenid, mis nakkushaigust ei põhjusta. Vaktsineerimise tulemusel kujuneb sarnane immuunsus, nagu nakkushaiguse läbipõdemise järgselt, kuid ilma haiguse enda põdemise ohuta ja vaevata.

Kui mingi haiguse vastu vaktsineeritud inimene nakatub, siis immuunsüsteem on kohe valmis inimest kaitsma. Mikroorganismid hävitatakse enne, kui nad saavad hulgaliselt paljuneda. Nii on takistatud ka nakkuse levimine edasi järgmistele inimestele. Seetõttu aitab vaktsineerimine ära hoida nakkushaiguste puhanguid.

Kui aga suureneb nende inimeste osakaal, kes vaktsineeritud pole, võivad jälle tekkida haiguspuhangud – selliseid näiteid võib viimastel aastakümnetel tuua mitmetest Euroopa riikidest.

Kas vaktsineerimine põhjustab haigestumist?

Vaktsiinid ei põhjusta inimese haigestumist nakkushaigusesse, sest nad sisaldavad ainult surmatud või nõrgestatud haiguse tekitajat või nende osakesi, mis pole võimelised nakkushaigust esile kutsuma.

Vaktsiinid kaitsevad kindlate nakkushaiguste eest ega mõjuta haigestumist teistesse haigustesse. Küll võib mõnikord vaktsineerimine täiesti juhuse läbi kokku langeda mõne terviseprobleemi ilmnemisega. Eestis sünnib aastas ligikaudu 15 000 last. Kõik lapsed ei sünni päris tervetena ja terviseprobleeme võib tekkida ka imiku– ja väikelapseeas. See ei tähenda veel, et need probleemid oleksid vaktsineerimisega seotud. Kui mitte ühelgi vaktsineeritud lapsel edaspidises elus mitte ühtegi terviseprobleemi ei tekiks, oleks vaktsineerimine imeravim kõigi maailma haiguste vastu. Seda vaktsineerimine siiski ei ole – vaktsineerimine kaitseb meid kindlate nakkushaiguste vastu.

On oluline teada, et vaktsiinide osas on läbi viidud väga palju teadusuuringuid ning ei ole leitud põhjuslikku seost vaktsineerimiste ja autismi, suhkurtõve, imikute äkksurma, astma, atoopilise dermatiidi jpt haiguste ning probleemide vahel.

Kas vaktsineerimine nõrgestab või kahjustab immuunsüsteemi?

Üheks levinud vääruskumuseks on arvamus, et vaktsiinide manustamine nõrgestab või kahjustab immuunsüsteemi. Vaktsineerimine hoopis tugevdab immuunsust – seda nakkushaiguste osas, mille vastu on vaktsineeritud. Suured teadusuuringud on selgelt näidanud, et vaktsineerimine ei tee inimest muudele nakkustele vastuvõtlikumaks ega muuda teiste infektsioonide kulgu raskemaks

Kas vaktsineerimine võib immuunsüsteemi üle koormata?

Vaktsineerimine immuunsüsteemi üle ei koorma. Tänapäevastes liitvaktsiinides on palju vähem antigeene kui haigusi tekitavates mikroobides või mitmetes varem kasutusel olnud vaktsiinides. Näiteks difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, hemofiilusnakkuse ja lastehalvatuse eest kaitsvas liitvaktsiinis on kokku vähem kui 25 antigeeni, samas oli rõugevaktsiinis ligikaudu 200 antigeeni ning läkaköha tekitavas bakteris on ligikaudu 3000 antigeeni. Inimeste, ka vastsündinute ja imikute immuunsüsteem on väga võimas. Mitte ükski vastsündinu ei sünni steriilsesse maailma, vaid puutub juba sünnitusel ja kohe sünnijärgselt kokku paljude mikroorganismidega. Immuunsüsteem toimib sünnist alates. Laste ja täiskasvanute immuunsüsteemid tegelevad antigeenidega pidevalt - vaktsiinide antigeenid on nagu tilk kõigi antigeenide meres. Arvestused näitavad, et immuunsüsteem ei saaks üle koormatud ka siis, kui korraga vaktsineeritaks 10 000 erineva haiguse vastu.

Täiendav info:

www.vaktsiin.ee (kodulehekülge haldab Eesti Infektsioonhaiguste Selts)

www.vaktsineeri.ee (kodulehekülge haldab Terviseamet)